Domeenid: domeeni registreerimine

Domeen on veebiaadress, mille järgi inimesed sinu kodulehe ja e-posti leiavad, näiteks minufirma.ee. Domeeni saab registreerida igaüks, kes valib vaba nime ja registripidaja ning maksab registreerimistasu. Tasu suuruse paneb paika registripidaja, sest hind on registripidajati erinev. Nime vabaduse kontrollid otsingukastis ülal.

Mis on domeen ja kuidas see erineb veebimajutusest?

Domeen on aadress, veebimajutus on koht, kus kodulehe failid ja e-kirjad tegelikult asuvad. Domeen ilma majutuseta viib tühjale aadressile ja majutus ilma domeenita jääb ilma nimeta, mida inimesed meelde jätaksid. Mõlemad võivad olla eri ettevõttes: domeeni nimeserverid ütlevad, millisesse majutusse aadress suunata.

Kui sul on nimi, aga lehte veel pole, siis registreeri domeen ära ja lisa majutus hiljem.
Kui ostad majutuse, siis küsi, kas domeen kuulub paketti ja kelle nimele see registreeritakse. Domeeni omanik ehk registreerija peaksid olema sina või sinu ettevõte.
Kui domeen aegub, lõpetavad töötamise nii koduleht kui sellel aadressil olevad e-posti aadressid, ka siis, kui majutus on tasutud.

Kuidas valida domeeninime?

Hea domeeninimi on lühike, hääldatav ja kirjutatav ilma seletuseta. Otsi kõigepealt vaba nime otsingukastiga ülal või lehel domeeni otsing, sest parim nimi on sageli juba võetud.

Kui nime öeldakse telefonis või raadios, siis vali nimi ilma numbrite ja sidekriipsudeta, et kuulaja ei peaks küsima, kuidas see kirjutatakse.
Kui sinu ettevõtte nimi on võetud, siis lisa nimele tegevusala või koht (näiteks tegevus + linn), mitte juhuslikku sõna.
Kui tahad nimes täpitähti (õ, ä, ö, ü, š, ž), siis kontrolli, kas ka variant ilma täpitähtedeta on vaba või võetud, et sind ei aetaks segi kellegi teisega.
Kui tegutsed ainult Eestis, siis vali esimesena .ee. Kui tegutsed mitmes riigis, siis vaata lisaks .com või .eu.

Nime kirjutamise reeglid on lõpu kohta erinevad. Eesti .ee puhul on lubatud 1 kuni 63 märki, tähed, numbrid ja sidekriips, kuid sidekriips ei tohi olla nime alguses ega lõpus ega samal ajal kolmandal ja neljandal kohal.

Millised domeenilõpud on olemas ja millist neist valida?

Domeenilõpp ehk tippdomeen (TLD) on domeeninime parempoolseim osa. Suurem osa lõppudest jaguneb kaheks: riigilõpud, mis on seotud riigi või territooriumiga, ja üldlõpud, millel riigipiiri pole. Täieliku ametliku nimekirja pidaja on IANA.

Lõpp	Tüüp	Kellele sobib
.ee	Eesti riigilõpp	Eesti inimestele ja ettevõtetele; aadressist on kohe näha seos Eestiga
.eu	Euroopa Liidu lõpp	Ettevõtetele, kes pakuvad teenust mitmes ELi riigis; kelle jaoks sobib, kontrolli registripidajalt
.com	üldlõpp	Rahvusvahelisele publikule; ei seostu ühegi riigiga
.net, .org	üldlõpp	Alternatiiv, kui .com on võetud; .org seostub traditsiooniliselt mittetulundusega
teiste riikide lõpud	riigilõpp	Kui sihtturg on konkreetne riik; igal riigil on oma reeglid

Kui tahad teada, kuidas eri riikide lõpud erinevad ja kes neid registreerida võib, siis vaata ülevaadet lehel riikide domeenid. Üksikud riigid on kirjeldatud eraldi lehtedel, näiteks Iirimaa domeen. Kui .com on võetud, siis ära vali sellega sarnast kirjapilti, vaid mõni teine lõpp või teine nimi, sest sarnane aadress ajab kliendid segadusse.

Kuidas .ee domeeni registreerida ja kes seda teha tohib?

.ee domeeni registreerid akrediteeritud registripidaja kaudu; registrit peab Eesti Interneti SA, kes ise domeene ei registreeri. .ee domeeni võivad registreerida eraisikud ja ettevõtted, nii Eesti kui välismaised, ja Eesti isikukoodi või aadressi selleks vaja pole. Ühele registreerijale ei ole domeenide arvu piiri. Täpsemad sammud on lehel .ee domeeni registreerimine, registri enda juhend on siin.

Registreerimisavaldus tuleb allkirjastada. Aktsepteeritakse Eesti ID-kaarti, Mobiil-ID-d, käsitsi allkirja registripidaja juures või isikutuvastust maksekorralduse kaudu.
Ettevõtte nimel taotleb isik, kellel on ettevõtte nimel allkirjaõigus, näiteks juhatuse liige, või tema volitatud haldusisik.
Igal domeenil on haldusisik (registreerija esindaja), tehniline kontakt (muudab ainult nimeserverite andmeid) ja nimeserverid. Domeeni saab registreerida ka ilma nimeserveriteta, aga kodulehe või e-posti jaoks on neid vaja kaks.
Registreerimisaeg on 3, 6 või 9 kuud või 1 kuni 10 aastat.

Kuidas domeeni pikendada ja mis juhtub, kui see aegub?

Domeeni saab pikendada igal ajal registripidaja kaudu ja uut allkirjastatud avaldust selleks vaja pole. Pikenda enne aegumist, sest aegunud .ee domeen kustutatakse umbes 45 päevaga.

Kui domeeni ei pikendata, märgitakse see WHOISis aegunuks, seejärel peatatakse ja eemaldatakse DNSist umbes 30 päevaks, ehk kodulehe ja e-posti töö lõpeb. Kustutatud domeen läheb .ee oksjonile (vt domeeni oksjon). Kui pikendamine kipub meelest minema, siis vali pikem registreerimisaeg.

Kuidas domeeni üle viia teise registripidaja juurde?

Registripidajat võib vahetada igal ajal. Küsi praeguselt registripidajalt autoriseerimiskood, anna see uuele registripidajale ja vii domeen tema kaudu üle. Kood on nähtav ka registreerija portaalis.

Kui tahad vahetada registripidajat, siis vajad autoriseerimiskoodi.
Kui tahad domeeni anda teisele omanikule, siis esitab uus omanik avalduse oma registripidaja kaudu ja praegune omanik allkirjastab loobumisavalduse, samade allkirjastamisviisidega nagu registreerimisel.
Registripidaja ei tohi domeeni registreerimist siduda teiste teenuste ostmisega.

Registripidaja reeglid ja leping on registri lehel domeenireeglid ja registrileping.

Mida teha, kui soovitud domeen on juba võetud?

Võetud domeeni kohta saad kolm asja teada: kes on omanik, kas see on müügil ja kas see vabaneb. Valik sõltub sellest, kui oluline see konkreetne nimi sulle on.

Kui tahad teada, kellele domeen kuulub, siis kasuta WHOIS-päringut: .ee puhul näitab see registreerijat, registripidajat, kontakte, registreerimise ja aegumise kuupäeva ning DNSSECi olekut. Juhend on lehel domeeni omanik.
Kui nimi on müügil või tahad omanikult osta, siis vaata lehte domeeni ostmine.
Kui nimi on aegunud, siis proovi .ee oksjonit. Oksjon kestab 24 tundi, pakkumised on suletud, alghind on 5 eurot ja lisandub käibemaks. Pakkuda võivad ainult eraisikud, aga arve võib tasuda ettevõte. Võitja saab registreerimiskoodi ja 30 päeva aega domeen registripidaja juures registreerida. Pakkumisteta nimed lähevad vabaks põhimõttel "kes ees, see mees".

Kuidas saada domeen samm-sammult?

Pane kirja 2-3 nimevarianti ja kontrolli neid otsingukastis ülal. Vali lõpp (.ee Eesti publikule, .com või .eu laiemale).
Vali registripidaja. Võrdle hinda koos pikendustasuga, klienditoe keelt ja seda, kui lihtne on domeeni seadeid muuta ja domeeni üle viia. .ee puhul on registripidajate nimekiri internet.ee lehel.
Sisesta registreerija andmed. Ettevõtte nimel ostes kasuta ettevõtte andmeid, mitte oma isiklikke, et domeen ei jääks töötaja nimele.
Allkirjasta avaldus ID-kaardi, Mobiil-ID või muu aktsepteeritud viisiga ja maksa registreerimistasu.
Seadista nimeserverid majutuse järgi, mille sa kodulehe jaoks valisid.
Märgi aegumiskuupäev kalendrisse või vali pikem registreerimisaeg.

Mis kaitseb domeeni võltsimise eest?

DNSSEC on DNSi turvalaiendite kogum, mis aitab tagada, et kasutaja jõuab just sinu kirjutatud aadressil asuvale lehele. Täielik DNSSEC tähendab, et teenusepakkuja loob ja haldab võtmed; mõned pakkujad võtavad selle eest lisatasu. Kui tahad DNSSECi kasutada, siis küsi registripidajalt, kas ja millise hinnaga see on saadaval.