Kodulehe tegemine käib kuues sammus: pane paika, mida leht peab tegema ja mis lehti sul vaja on, vali ehitamise viis (veebiehitaja, WordPress või tellitud arendus), registreeri domeen, vali majutus, tee sisu ja disain ning kontrolli leht enne avamist üle. Väikese esindus- või teenuseleht, kus on mõni lehekülg ja kontaktivorm, on ise tehtav ilma programmeerimisoskuseta; keerulisem funktsionaalsus või ärikriitiline müügileht tasub anda spetsialistile. Allpool on iga samm koos reeglitega, millal valida üks või teine tee.
Mida sa kodulehega saavutada tahad ja mis lehti vaja on?
Koduleht vajab enne ehitamist ühte selget eesmärki: mida peab külastaja tegema, et leht oleks oma töö teinud. Eesmärk määrab lehtede arvu, platvormi ja sisu, nii et selle paikapanek säästab hiljem ümbertegemist.
- Kliendid helistavad või kirjutavad: vaja on avalehte, teenuste lehte (või iga teenuse eraldi lehte), "meist" lehte ja kontakti.
- Inimesed tellivad või ostavad otse: lisaks on vaja tootelehti, ostukorvi ja makselahendust ehk e-poodi.
- Lugejad otsivad infot: vaja on artikleid ja selget menüüd, millest tulemus kätte saab.
Kirjuta enne alustamist paberile kolm asja: kellele leht on mõeldud, mida ta Google'is otsib ja mida sa tahad, et ta lehel teeks. Seejärel tee lehtede nimekiri ja joonista iga lehe struktuur lihtsa visandina (wireframe): kus on pealkiri, tekst, pilt ja nupp. Visand maksab minuteid, kuid väldib olukorda, kus valmis lehele hakatakse jaotisi juurde nikerdama.
Kuidas teha kodulehte: veebiehitajaga, WordPressiga või tellida arendajalt?
Kodulehe saab teha kolmel viisil: veebiehitajaga (teenus, kus sait asub teenusepakkuja juures ja seda muudetakse brauseris), WordPressiga (avatud lähtekoodiga tarkvara, mille paigaldad ise majutusse) või tellides selle arendajalt või agentuurilt. Valik sõltub sellest, kui palju aega sul on, kui palju funktsioone vaja on ja kellele peab sait pärast valmimist kuuluma.
| Viis | Sobib, kui | Piirang |
|---|---|---|
| Veebiehitaja (Wix, Squarespace jms) | vaja on väikest esindusleht või portfooliot ja tahad ise kiiresti alustada | sait on seotud selle teenusepakkujaga; teisele platvormile kolimine tähendab tavaliselt lehe uuesti ehitamist, ja kasutatavad lisad piirduvad ehitaja valikuga |
| WordPress | tahad lehte pikalt laiendada, blogi pidada või e-poodi lisada ning oled valmis õppima | sa hoolitsed ise majutuse, uuenduste ja varunduse eest |
| Tellitud arendus | vaja on kindlat disaini, erifunktsioone või sul pole aega ega huvi õppida | maksad töö eest ja vajad selget lepingut selle kohta, kellele jäävad sait, kood ja domeen |
Otsustusreeglid:
- Kui sul on vaja lihtsat visiitkaarti ja tahad selle nädalavahetusega valmis saada, vali veebiehitaja.
- Kui plaanid blogi, palju lehti või hiljem e-poodi, vali WordPress. WordPress on avatud lähtekoodiga tarkvara GPL-litsentsi all ning e-poe jaoks on selle jaoks olemas avatud lähtekoodiga plugin WooCommerce, mille põhiversioon on tasuta.
- Kui leht on sinu peamine müügikanal või vajab ühendusi teiste süsteemidega (arveldus, broneerimine, laoseis), telli see arendajalt ja küsi lepingus selgesõnaliselt, et domeen ja sait registreeritakse sinu nimele.
- Kui tahad ise teha, kuid pole kindel oma oskustes, alusta väikese lehega ühes tööriistas ja telli töö alles siis, kui ise enam edasi ei jõua.
Tasuta kodulehe tegemine tähendab praktikas kas tasuta ehitajaplaani (tavaliselt teenusepakkuja nimega aadressil, mitte sinu domeenil) või WordPressi tarkvara, mille kõrvale tuleb siiski domeen ja majutus. Päris ärilehe jaoks on oma domeen vajalik.
Kust võtta domeen ja kuidas seda registreerida?
Domeen on sinu lehe aadress (näiteks minufirma.ee) ja .ee-domeeni registreerid akrediteeritud registripidaja kaudu; nimekiri on Eesti Interneti SA lehel internet.ee. Domeeni omanikuks kirjuta ennast või oma firma, mitte veebiagentuuri või turundusfirmat, sest domeeni omanik otsustab, kuhu leht kuulub.
- Mõtle nimi välja. Lühike, kergesti dikteeritav ja ilma sidekriipsudeta nimi on lihtsam meelde jätta. Vaba nime kontrollimiseks kasuta domeeni otsingut.
- Vali registripidaja. Võta teenusepakkuja akrediteeritud .ee registripidajate nimekirjast. Eesti Interneti SA hoiatab, et kui pakkuja pole akrediteeritud registripidaja, on sihtasutuse võimalus vaidluse korral sekkuda piiratud.
- Registreeri domeen. Juhised on lehel .ee domeeni registreerimine; muude lõppudega domeenide kohta vaata domeenide ülevaadet ja riikide domeene.
Kui valid veebiehitaja, saad domeeni tavaliselt registreerida või suunata ehitaja kaudu; kui valid WordPressi, osta domeen ja majutus eraldi või ühelt pakkujalt. Äriaadressi jaoks tee domeeniga kaasa ka e-posti aadress, näiteks info@minufirma.ee.
Kuhu koduleht majutada?
Majutus (hosting) on server, kus sinu lehe failid ja andmebaas asuvad ning kust külastaja need kätte saab. Veebiehitaja puhul on majutus ehitaja teenuse osa, WordPressi ja tellitud lehe puhul tuleb see valida eraldi.
- Kui teed WordPressi-lehe väikese külastatavusega, piisab tavalisest jagatud majutuspaketist.
- Kui külastajaid tuleb hiljem palju või sait muutub aeglaseks, vaheta suurema paketi vastu.
- Kui majutaja ei paku varundust ega eestikeelset tuge, vali mõni teine.
Täpsemad valikukriteeriumid ja pakkujate võrdlus on lehel kodulehe majutus. Küsi majutajalt enne ostu kolme asja: kas turvasertifikaat (HTTPS) on hinna sees, kas varundus tehakse automaatselt ja kuidas saab abi, kui sait ei avane.
Kuidas kodulehe disain ja sisu teha?
Hea koduleht vastab külastaja küsimusele esimese ekraani peal: mida sa pakud, kellele ja kuidas sinuga ühendust võtta. Disain peab seda toetama, mitte konkureerima sellega.
- Kasuta valmis malli. Nii ehitajal kui ka WordPressil on valmismallid; vali lihtne, loetav mall ja muuda ainult värve, logo ja pilte.
- Kirjuta tekst enne, mitte pärast. Sisu tuleb mallile kohandada, mitte vastupidi. Iga leht vastab ühele küsimusele ja algab vastusega.
- Kasuta oma pilte. Päris foto sinust, meeskonnast või tehtud töödest tekitab rohkem usaldust kui tüüpiline stuudiopilt.
- Pane kontakt nähtavale. Telefon, e-post ja ettevõtte andmed peavad olema leitavad ühe klõpsuga igalt lehelt.
- Kontrolli mobiilis. Ava leht oma telefonis ja vaata, kas tekst on loetav ning nupud piisavalt suured, et neid sõrmega tabada.
Kui palkad disaineri, kontrolli tema varasemaid töid ja lepi kirjalikult kokku, mitu muudatusringi hinnas sisaldub. Kui teed ise, piisab lihtsast mallist ja selgest sisust.
Mida teha SEO jaoks juba lehe tegemise ajal?
Otsingumootoris leitav leht saab alguse sellest, et iga leht vastab ühele konkreetsele otsingule ja on selgelt kirjeldatud. Google'i enda algajate juhendi järgi mõjutab otsingunähtavust kõige rohkem kasulik, usaldusväärne ja inimestele kirjutatud sisu.
- Anna igale lehele oma, lehe sisu täpselt kirjeldav pealkiri (title) ja lühike kirjeldus.
- Kasuta pealkirjastruktuuri (H1, H2) lugeja jaoks, mitte võtmesõnade kuhjamiseks.
- Pane URL-i sõnad, mis lehe sisu kirjeldavad (/teenused/, mitte /page-id-123/).
- Lisa piltidele lühike kirjeldav alt-tekst.
- Ühenda leht Google Search Console'iga ja esita sealt saidikaart (sitemap); see on vabatahtlik, kuid aitab lehti leida.
Google'i juhend on põhjalikum kui see loetelu, link on allikate all. Analüütika ja reklaamipikslid (Google Analytics, Facebook Pixel) pane lehele alles siis, kui tead, mida mõõdad, ja kui oled ette näinud küpsiste nõusoleku, vt järgmine jaotis.
Mida peab koduleht Eestis privaatsuse ja küpsiste kohta arvestama?
Kui leht kogub isikuandmeid (kontaktivorm, uudiskiri, tellimus) või salvestab külastaja seadmesse analüütika- või reklaamiküpsiseid, pead sellest külastajale ette teatama ja küpsiste puhul küsima nõusolekut. Kontaktivormi pealt kogutud andmete kohta kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), küpsiste kohta e-privaatsuse direktiiv.
- Privaatsusteade: GDPR artikli 13 järgi tuleb andmete kogumise ajal teatada vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed, andmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning säilitamise aeg (või selle määramise kriteeriumid). Pane see eraldi lehele, millele on link iga vormi juures ja jaluses.
- Küpsised: e-privaatsuse direktiivi artikkel 5(3) lubab seadmesse info salvestamist ainult kasutaja nõusolekul, kui talle on antud selge ja põhjalik teave eesmärkide kohta. Erand kehtib tehnilisele salvestusele, mis on rangelt vajalik kasutaja palutud teenuse osutamiseks.
Praktiline järeldus: kui leht kasutab ainult rangelt vajalikke küpsiseid, pole nõusolekupaneeli vaja; kui paned lehele analüütika, reklaami või kolmanda poole sisu, mis sätib oma küpsised, tuleb nõusolek küsida enne nende laadimist. Täpse tõlgenduse kohta küsi Andmekaitse Inspektsioonilt (aki.ee). E-poe puhul lisanduvad tarbijaõiguse nõuded, mida see juhend ei käsitle.
Mida kontrollida enne kodulehe avamist?
Enne avalikustamist kontrolli lehte nii, nagu seda teeks esmakordne külastaja. Leia vead ise, mitte kliendi käest.
- Kõik lingid ja nupud viivad õigesse kohta.
- Kontaktivorm saadab kirja, ja kiri jõuab sinu postkasti (proovi ise ära).
- Leht avaneb HTTPS-iga ja brauser ei hoiata ebaturvalisuse eest.
- Leht on loetav telefonis ja arvutis. Kui leht tundub aeglane, tee kiirusetest ja vaata, kas aeglane on sinu internetiühendus või leht ise.
- Igal lehel on pealkiri, kirjeldus ja kontakt; kohatäitetekste ("Lorem ipsum") pole kusagil.
- Privaatsusteade ja vajaduse korral küpsiste nõusolek on paigas.
- Kui kasutad WordPressi, on vaikimisi näidissisu (näiteks "Hello world!" postitus) kustutatud ja otsingumootorite blokeerimine (kui see oli ehituse ajal sees) maha võetud.
- Google Search Console on ühendatud ja saidikaart esitatud.
Kuidas kodulehte pärast avamist hooldada?
Koduleht vajab pärast avamist regulaarset hooldust: uuendused, varundus, sisu uuendamine ja domeeni ning majutuse pikendamine. Veebiehitajas teeb tehnilise poole ära teenusepakkuja, WordPressis vastutad selle eest sina või tellitud hooldaja.
- Uuenda WordPressi, teemat ja pluginaid regulaarselt; vananenud lisad on tavaline murdmiskoht.
- Tee varundus automaatseks ja kontrolli vähemalt kord, kas selle põhjal saab lehe taastada.
- Kasuta tugevaid, igal teenusel erinevaid paroole ja lisa võimalusel kaheastmeline sisselogimine.
- Pane domeeni ja majutuse tähtajad kalendrisse, et leht ei läheks aegumise tõttu maha.
- Vaata Search Console'ist, millise otsinguga inimesed lehele jõuavad, ja täienda sisu selle põhjal.
Kui sul pole aega hooldada, lepi arendajaga eraldi hooldusleping, kus on kirjas, mida ta teeb ja kui kiiresti ta vea korral reageerib.
Korduma kippuvad küsimused
Kas on võimalik luua koduleht ise ilma programmeerimisoskuseta?
Jah. Veebiehitajaga ja WordPressi valmismallidega saab väikese lehe teha ilma koodita, sest sisu muudetakse redaktoris, mitte koodis. Programmeerija on vaja siis, kui leht vajab erifunktsioone või ühendust teiste süsteemidega.
Kas tasuta kodulehe tegemine on võimalik?
Tarkvara võib olla tasuta (näiteks WordPress), kuid domeeni ja majutuse eest tuleb tavaliselt maksta. Tasuta ehitajaplaani puhul on aadress ehitaja alamdomeen, mis äriliseks kasutuseks sobib kehvasti.
Kas on vaja professionaalset disainerit?
Mitte väikese lehe jaoks: lihtne mall, oma fotod ja selge tekst annavad rohkem kui keerulise disainiga leht. Disainer tasub ära siis, kui kuvand on osa su tootest või leht on peamine müügikanal.
Allikad
- Domeeniregistreerimine: Eesti Interneti SA – akrediteeritud .ee registripidajad, Eesti Interneti SA – kuidas valida .ee registripidajat
- Isikuandmed: määrus (EL) 2016/679 (GDPR), artikkel 13
- Küpsised: direktiiv 2002/58/EÜ, artikkel 5(3)
- SEO alused: Google Search Central – SEO starter guide
- WordPress ja WooCommerce: WordPress.org, WooCommerce plugin
